Jalutuskäik mere ääres - Vabaduse galeriist lahkumata

Eve Kiiler, "Võtteplats mere ääres", 12.09 - 30.09.2020, Vabaduse galeriis

Kuigi järjekorras on Kumus toimunud Ando Keskküla näitusemuljete kokkuvõtte tegemine, tundus hetkel olulisem, juba 30.septembril Vabaduse galeriis lõppeva, Eve Kiileri fotonäituselt saadud emotsiooni jagamine.

Tegemist oli taas täiesti juhusliku ja spontaanse näitusekülastusega, mis lõpuks huvitavaks ja meditatiivseks "jalutuskäiguks" kujunes - Reidi teelt, Noblessneri ja Paljassaare kaudu Kopli liinideni. Märksõnaks meri, mis tänasel kuupäeval paljude eestlaste mõtetes on.

Fotokunstnik Eve Kiiler (1960) on näitusele toonud valiku töid, mis kujutavad aga merd ainult vilksamisi ja kaudselt. Näeme peamiselt mereäärset keskkonda, kuhu fotokunstnik oma igapäevasel liikumistrajektooril sattunud on. Kunstnik vaatleb ja jäädvustab loodust, ehitisi ja nende vahele jäävat ala. See viimane huvitab teda eriti. Näeme näitusel vaateid ja kohti, mida üldjuhul ise ei märka või ei mõtesta. Näeme ebamäärast eikellegimaad, ürgloodust segatuna inimtegevuse jälgedega (kilekotid, betoonmürakad jmt), okastraadi motiive - eraldamas, meenutamas, kujundamas tänast, disainitud elukeskkonda. Näeme nii räämas kui ülesvuntsitud radu, ootamas inimesi ja/ või paremaid aegu.

Kunstnik vaatleb ja jäädvustab ka enda ümber oleva keskkonna muutumise protsessi (või hoopis progressi), kuid teeb seda hinnanguid andmata.

Näitusel olevad tööd on tehtud viimase paari aasta jooksul ning võib olla kindel, et sellist reaalsust neis paikades enam ei leia.
Eilne tühermaa, kõdurajoon, varem okastraadiga piiratud territoorium on täna suures osas moodne elukeskkond, kus kübeke algset (aimatavat) olustikku on pandud sobituma ja kohanduma kaasaegse, kohati ulmeliseltki mõjuva arhitektuurse maastikuga, millele hinnangu annavad selle kasutajad ehk "võtteplatsil" jalutajad.

Nendest muutuvatest maastikest ja Eve Kiileri merehõngulistest näitusetöödest osa saamiseks piisab hetkel üksnes Vabaduse galerii uksest sisse astumisest. Seda tasub teha isegi siis, kui võtteplats ise ahvatlevalt lähedal on. Sest vaatenurkade paljusus teeb ju ainult head.
Ja äratundmist leiab sealt ka!