Vello Vinn - Vastupeegeldused, 14.02.2020 – 09.08.2020, Kumu kunstimuuseum
Vello Vinna (1939) graafiliste tööde filigraansus ja detailirohkus võtab tummaks! Ja nendesse (detailidesse) võib piltlikult öeldes ära uppuda. Tajusin seda esmakordselt sügisel, Kunstihoone galeriis toimunud Vello Vinna näitusel, seejärel märtsis, Tartu Kunstimajas ning nüüd, Kumus. Kui ennast koguda ja järele mõelda, siis mõned mõtted tema tööde iseloomustamiseks õnnestub ehk siiski ka kirja panna.
Julgen öelda, et enne 2019 aasta sügist ma Vello Vinna loomingust väga palju ei teadnud. Kindlasti olin mõningaid tema graafilisi lehti põgusalt siin ja seal näinud ning ka lasteraamatute illustratsioonid tulid tuttavad ette, kuid korraga ja sellises mahus doseerituna, jätavad tema tööd ikka väga sügava mulje - kui on aega neid tuhandeid detaile lähemalt uurida... Ilma uurimata, on aga kogemus lihtsalt teine. Lahjem!
Vello Vinna iseloomustab ülim põhjalikkus! Näiteks oma tööd "Lugemissaal" "küpsetas" ta kokku kaheksa (8) aastat nagu selgub Kumu näitusel jooksvast ca 10 minutilisest videofilmist "Pildi sisse minek" (mida on võimalik ka ERR-i arhiivist järele vaadata). Selle töö tähenduskihtide ja vaimukate tõlgendusviiside rohkus on hämmastav, mida elava fantaasiaga kunstnik selles videoklipis meile mängleva kergusega ka esitab. Kindel on see, et ise poleks ma iialgi osanud kõiki neid tabavaid ja leidlikke seoseid luua ja/või märgata.
Vello Vinn kujutab oma töödes palju inimesi (lausa korruselamute kaupa!) ja masinaid/masininimesi. Lisaks mitmesuguseid arhitektuurseid elemente, ühiskonna progressi, elu- ja hammasrattaid, erinevaid keskkondi ja sümboleid ning püüab nende läbi maailma mõtestada...kui tuua välja vaid mõningaid aspekte tema loomingust.
Paradoksaalsel kombel tajun neid filigraanselt teostatud ja tohutult detailirohkeid töid vaadates monotoonset rütmi, kordust ja korrapära, mida võimendavad tööde nn paralleelsed peegeldused, mis tundub olema kunstniku üks lemmikvõtteid. Võimalik, et just see, masinlikult korduv rütm on ka kuraatoreid pannud näitustele looma/ tooma (inter)aktiivset ja helilist taustsüsteemi, kus erinevad kunstnikud Vello Vinna loominguga omamoodi suhestuvad.
Tartu ja Kumu näituste puhul (kuraatorid vastavalt Andra Orn ja Elnara Taidre) on kunstnik Kiwa väga värvikalt ja häälekalt graafiku loomingut tõlgendanud. Talle võis see ka omamoodi teraapiline kogemus olla, sest Tartu näitusega seotud videoklipis tunnistab Kiwa ise, et on Vello Vinna lasteraamatu illustratsioonidega üles kasvanud ja ei saa neid oma peast enam välja... Selle tulemuseks olid Tartu näitusel suured ja värvilised seinainstallatsioonid Aino Perviku raamatu "Umbluu" tegelaskujudega. Kumus aga on Vello Vinna graafiliste lehtede ja raamatuillustratsioonide tegelased elama pandud läbi suure ja efektse, peegelkapilaadse videoinstallatsiooni, kus kõikvõimalikud (vastu)peegeldused loovad pidevalt uusi kujundeid, mustreid ja muljeid, lisades samal ajal kogu väljapanekule pisut ulmelise ja kosmilise (heli)tausta. See monotoonne ja rütmiliselt pulseeriv taustaheli lõi tööde vaatamiseks omapärase ja isegi sürrreaalse atmosfääri.
Kokkuvõtlikult julgen öelda, et hiljuti 80 aastaseks saanud kunstnik on kogu oma elu ja loomingu vältel olnud ülimalt teravmeelne, tundlik ja mänguline, kelle tööde läbivaks motiiviks on olnud elu ja aja mõtestamine - inimese roll selles.
Täpselt sama - terav ja mänguline - võin öelda ka tema loomingu põhjal loodud näituste kohta!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar