laupäev, 19. september 2020

Kunstibussiga Narvas

Kunstibuss Narva, 17.09.2020. Korraldajad: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Narva Muuseumi Kunstigalerii


Tundub uskumatu, aga tõsi, et on olemas selliseid institutsioone, kes viivad huvilisi kuhugile tasuta. Aga nii see tõesti on! Nimelt, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK) viis kunstihuvilised kunstibussiga Narva!

Napilt poolteist kuud varem, suvisel Ida-Virumaa tuuril, sai õhku visatud soov siia varsti tagasi tulla, eesmärgiga Narva muuseumi kunstigaleriid külastada, kuna tookord polnud selleks lihtsalt mahti. Aga nüüd siis, palun väga, selline võimalus!

Niisiis, maskid ette ja sõit võis alata! Seljataha jätsime tormise Tallinna, et paaritunnise bussisõidu järel jõuda vihmasesse Narva. Tõelised kunstihuvilised ei lase aga ennast sellistel pisiasjadel häirida.

Reisiseltskond oli rahvusvaheline ja küllaltki kirju - palju noori kunstitudengeid, kunstnikke, kunstiteadlasi, kuraatoreid ja sekka mõni kunsti(asja)armastaja nagu mina.

Narva saabudes oli esmalt lõunapaus ette nähtud, et seejärel juba kohaliku giidi saatel linnaekskursioonile suunduda. Kuna vihma sadas, oli lõunatamise kohta mõistlik Peetri platsi lähedusest otsida, kust ka jalgsiekskursioon mõne aja pärast algama pidi. Astusimegi siis esimese restorani uksest sisse ning ei pidanud seda kahetsema. Kogu meie neljane laudkond otsustas lõunaks süüa oblikasuppi ning magustoiduks pannkooke kondenspiima ja kreeka pähklitega, mis tundus sellele kohale kuidagi omane valik olevat. Supp oli maitsev ja pannkoogid toitvad ning ka restorani arve pakkus positiivse üllatuse, kuna oblikasupp maksis...1.50 eurot! Vaatamata sellele, et tegemist oli päevapakkumisega, siis sellist hinda restoranides ikka väga sageli ei kohta. Juba suvel Jõhvis tundus suure ja imemaitsva boršikausi eest 2 eurot maksta imelik, aga samas meeldiv. On mida meenutada.

Lootsime küll, et vihm jääb ekskursiooni ajaks järele, aga kahjuks mitte. Sellegi poolest suundusime Narva muuseumi vapra giidi, Dmitri Nedopjokini saatel, Narva vanalinna avastama. Või siis õigemini seda, kus see vanalinn enne 1944 aasta märtsipommitamist asus, mis sellest järele on jäänud ning mida selle asemele ehitatud on. Avastasin Narva linna enda jaoks nüüd täiesti uue nurga alt, kuna mööda neid tänavaid ja radu ma varem käinud ei olnudki.

Peale küllaltki vesist jalutuskäiku oodati meid Narva kunstiresidentuuris NART, mida haldab Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ning mis asub ajaloolises Kreenholmi piirkonnas, Joala tänaval (Joala 18). See punastest tellistest, uhke ja natuke toretseva, historitsistliku stiiliga (erinevaid ajaloolisi stiile üheaegselt kasutav) hoone oli kunagi (19.sajandi lõpus) ehitatud Kreenholmi tekstiilivabriku tehnilise direktori John Carri elumajaks. Nõukogude ajal oli siin kultuurimaja ja raamatukogu ning praegugi on need samad funktsioonid siin teatud määral esindatud. Nimelt on loomeinimestel võimalik siin lühemat või pikemat aega peatuda ja kultuuri teha, luua ja lugeda ja soovi korral kas või midagi ehitada. Maja tundus praegu küll väga hubane ja kodune, millele muuhulgas võisid kaasa aidata soojad radiaatorid, mis vihmast ja külmast tulijale mõnusat õdusust pakkusid. Residentuurimaja avarad, kõrgete lagedega ruumid, minimalitslik ja stiilne sisekujundus, võimaldas algupärastel detailidel (?) nagu kaunilt sepistatud trepipiirded, ehissambad jmt, kenasti esile tulla. Tõeliselt muljetavaldavas, et mitte öelda imposantses trepihallis, andis NARTi juhataja, Ann Mirjam Vaikla, meile nende tegemistest põgusa ülevaate ning lubas kõigil lahkelt maja peal ise ringi uudistada, kas või keldrist pööninguni. Võimalus oli vestelda ka majas viibivate residentidega ning heita pilk EKA maalitudengite töödele, mida parajasti küll just seintelt maha võeti.

Taas oli aeg edasi liikuda ning sedakorda ajaloolises Kreenholmi linnaosas ringi vaadata.

Jala näeb rohkem! Olin seni Kreenholmi pigem ikka tohutu vabriku- ja tehasekompleksina teadvustanud, kus mõned aastad tagasi giidiga ekskursioonilgi sai käidud. Aga loomulikult kuulub iga sellise suurtehase juurde ka elamukompleks, koos kogu vajaliku infrastruktuuriga, mida me nüüd vaatama läksimegi.

Võimsaima mulje jätsid siin punastest tellistest, huvitavate detailide ja kaunistustega haiglahoone, mis 1913 aastal Aleksander Vladovski projekti järgi, neobaroki sugemetega juugendstiilis (Kultuurimälestiste registri andmetel) ehitatud sai, ning mis praegugi veel haiglana tegutseb; siis tööliste ja meistrite, samuti punastest tellistest, kasarmutüüpi eluhooned ja revolutsionäär Vassili Gerassimovi nimeline, hiiglaslike sammastega, endine kultuurimaja, mis täna aga kurvalt lagunedes oma saatust ootab.

Seejärel võtsime suuna Narva Muuseumi Kunstigaleriisse, et saada osa kunstnik Kristi Kongi poolt kureeritud näituse, "Lase mul ükskord veel unistada”, avamisest.

Kuraator kutsus olemise, mäletamise, meenutamise ja mälu teemadel endaga kaasa mõtlema veel neli Eesti kunstnikku - Merike Estna, Kaarel Kurismaa, Holger Looduse ja Anna Škodenko. Igal kunstnikul paluti lisaks oma varasematele töödele luua ka midagi täiesti uut, spetsiaalselt selle näituse jaoks mõeldut, mis laseks vaatajal kunstniku loomingut jälgida ajas jätkuva protsessina. Ja tulemuseks on värviline ja mitmekülgne väljapanek, kus leidub nii maali, videot kui ka installatsiooni. On staatikat ja liikumist, elektroonikat, elavat tuld ja metalli. On õhku ja avatust, samas piirdeid ja suletust.

Kõrval saalis oli väljas Karin Pauluse ja Madis Tuuderi poolt kureeritud põhjalik Narva arhitektuuri ülevaatenäitus, "Narva linnaruum. Daatšast paleeni”, mis kajastas mitmeid ka meie jalgsieskursioonil nähtud ehitisi. Näitusega kaasnev raamat, "Narva. Daatšast paleeni" on kindlasti üks lugemist väärt kraam, mis järgmisel korral Narvat veelgi teadlikuma pilguga vaadata võimaldaks.

Meeleolukas päev lõppes Narva jõe äärses Ro-Ro Art Club's, kus veini ja vareenikute kõrval sai muljeterohke päeva mõnusalt kokku võtta.

Vaatamata ilmale pakkus Narva kauneid vaateid, huvitavat arhitektuuri, positiivseid emotsioone, palju kunsti ja toredaid inimesi. Nii et, hilisõhtul koju jõudes, tundus igati loomulik juba järgmise Narva reisi plaane vaikselt tegema hakata.


Näitused Narva Muuseumi Kunstigaleriis:
"Lase mul ükskord veel unistada”, avatud kuni 10.01.2021.
"Narva linnaruum. Daatšast paleeni”, avatud kuni 06.12.2020.

Kunstigalerii on avatud K 11–20, N–P kl 11–18.
Sissepääs 3.50€, sooduspilet 2€, perepilet 7€. 














Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar