Kairo, "Maasikamaania ravi", 23.07. - 28.10.2020, Kondase keskus, Viljandi
Kooliaasta algust on hea meel alustada looga, mis sai samuti alguse septembris, kuid juba 12 aastat tagasi.
1. septembril 2008 aastal tundis Tartu Kaubamajas jäätise müüjana töötanud inglise filoloogia tudeng Kairi Kliimand (1986) tungivat vajadust omale lõunapausi ajal koolilaadalt värvid, pintslid ja paber osta ning kohe seal samas, jäätiseleti taga, ka oma esimesed visandid teha. Kutse, tung ja elevus maalida oli sedavõrd suur.
Täna, 12 aastat hiljem, on sellest jäätisemüüjast saanud viljakas ja värvikas (tänava)kunstnik nimega Kairo, kelle loomingut tartlased juba aastaid linnaruumis (eriti Supilinna elektrikappidel) imetleda on saanud.
Temast on saanud kunstnik, kes lisaks (pool)illegaalsele tänaval tegutsemisele on osalenud mitmetel grupi-, isiku- ja galeriinäitustel (sh Tartu Kunstimajas) ning kes aastast 2018 kuulub Tartu Kunstnike Liidu nimekirja. Tema tööd on osutunud isegi nii populaarseks, et neid on näituselt lausa varastatud (vähemalt ühte neist).
Ja täna, 12 aastat hiljem, on täitunud selle iseõppinud kunstniku üks eluunistus - teha oma loomingu näitus Kondase keskuses, Viljandis!
See näitus Viljandis, tegeleb kunstnikku tabanud raskekujulise "maasikamaania" raviga. See maania on kunstniku enda sõnul alguse saanud tuntud Viljandi naivisti, eluaegse kooliõpetaja ning alles pensionipõlves maalimist alustanud, Paul Kondase (1900 - 1985) tuntuimast teosest "Maasikasööjad", mille tulemusena leidub ka Kairo töödes rohkelt maasikaid, sellega seonduvaid sümboleid ja kujundeid, mis vahel kõige ootamatumaid vorme võtavad (nagu näiteks naise rinnad).
Selle Paul Kondase maali mõju(ulatus) on aga tõesti imestamisväärne, kui tuua välja kas või Viljandi enda identiteedi osaks saanud, linnaruumi rikastavad hiigelmõõtu maasikaskulptuurid, mis oma sabaga linna olulise kunstiruumi, Kondase keskuse poole viitavad.
Näitusel "Maasikamaania ravi" saavad oma loominguga niisiis kokku kaks naivisti - Kairo ja Paul Kondas (viimane siis mõjutaja rollis). Ja siin saab tõepoolest näha ka lugematul hulgal eri vormides ja värvides maasikaid.
Kusjuures, Kairo ei ole peljanud maalida ka oma enda versiooni Paul Kondase tuntuimast maalist. Ta on neid teinud koguni mitu, lisades juurde mitmeid fantaasiarikkaid detaile, emotsioone ja tegelasi.
Kõikvõimalikes toonides maasikaid leiab näitusel veel vaikeludelt, maastikelt, tapeetidelt, lembestseenidelt, rahvusromantilise või isegi religioosse alatooniga maalidelt. Ja mõnel juhul on pildil leiduvate marjade arvgi ära toodud ( "Pauli skoor: 27", "Kairo skoor: 800 midagi"). Et kui kellelgi peaks olema tahtmist neid üle lugeda.
Kõige võimsama mulje jätab aga (ilmselt juba oma mõõtmete tõttu) viimases ruumis olev hiigelsuur, kogu seinapinda kattev "Pereportree 128 maasikaga". See idülliline, kodust vaikelu kujutav seinamaal mõjub justkui ülesvõte mõnest läikivast pere/kodu klantsajakirjast, kirjeldades ühe "täiesti tavalise perekonna" õdusat koosolemise aega, kus täpilistes sukkades pereema lubab oma rahuloleva pere kõrval ka endale hetke lõõgastuda ... koos maasikatega muidugi.
Kuigi Kairo erksavärvilised maalid on enamasti rõõmsalt lapsemeelsed ja fantaasiarohked, satub sekka ka mõtlikke ja isikliku argielu probleeme kujutavaid töid ("Autoportree makstud arvetega" , "Ootus", "Emme ei saa"). Mis aga Kairo maalide puhul mulle kõige enam sümpatiseerib, on see kirg millega ta loominguprotsessile läheneb. See meditatiivne loomisrõõm ja vajadus maalida kiirgab lõpptulemusena tema töödest välja. Ta maalib läbi iseenda mälestuste, kogemuste ja tunnete, mängib värvide, lõuendi ja detailidega, luues täiesti omanäolise (fantaasia)maailma.
Kairo maailm sobis suvisesse Viljandisse imehästi. Ka sügisesse Viljandisse sobib see imehästi, sest need värviküllased, suurtest ideedest ja üldistustest vabad maalid viivad paradoksaalselt seda enam mõtted elu põhiväärtustele ning lubavad tunda rõõmu väikestest hetkedest. Usun, et iga vaataja tunneb siin midagi enda jaoks ära - mõne tunde, emotsiooni või aistingu, kes teab. Maasikadoos on garanteeritud igal juhul.
Maasikamaaniat on Viljandis võimalik kogeda/ ravida kuni 28. oktoobrini, hoolimata sellest, et samal ajal on ka maaniasse nakatumise oht päris suur. Viimase puhul ei ole aga tegemist õnneks tõsise, vaid pigem meeldiva probleemiga, millega koos on täisväärtuslik elu igati võimalik.
Head kooliaasta algust meile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar